 
|
Mängufilm
SURNUAIAVAHI TÜTAR
(Rež. Katrin Laur)
Aga nüüd jääb usk, lootus, armastus.
LUCIA (8) elab ühes Eesti alevikus lustilist ja ulakat Pipi-Pikksuka elu. Tüdruku isa KAIDO (35) on surnuaiavaht, kes putitab vabal ajal töökojas vanu autosid või käib ümbruskonnas ehitustöödel, kui õnnestub mõni tööots leida. Ema MARIA (37) kaotas aasta tagasi töö külapoe müüjana ja sest ajast saadik ta joob ning peab teiste omasugustega pidu.
Siis juhtub nii, et Soome surnuaiavahid kutsuvad oma Eesti kolleege endile külla ja Kaido, Maria ning Lucia satuvad sel moel nädalaks ajaks Soome, kus nad võtab enda juurde elama naiskirikuõpetaja SIRPA (50).
See nädal muudab kõigi pereliikmete elu tagasipöördumatult…
Kinodes alates 23. veebruarist 2011 |
 |
Dokumentaalfilm
„TANTSUD LINNUTEELE. PILDISTUSI LENNART MERI FILMIRÄNNAKUTELT“
25 aasta kestel oli Lennart Meri elu ta looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi toimetusse ning üsna varsti sai temast võtmeisik Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel.
„Tantsud Linnuteele“ käsitleb Lennart Meri soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu.
Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust, arhiividokumente jm.
Stsenarist ja režissöör: Jaak Lõhmus
Filmi kestus: 61 minutit |
 |
Mängufilm
BURATINO
Ühel sügisööl soovib üksik naisterahvas Maria Carlo endale last. Tema soovi kuulda võttes lendab kosmosest tuppa võluseeme ja naine jääbki rasedaks. Ilmavalgust näeb imelik puust poiss, kelle ema suurest rõõmust Buratinoks nimetab.
Buratinost kasvab tüüpiline teismeline lontrus, kes ema esialgsetele ootustele sugugi ei vasta. Tema kahtlased sõbrad Artemon, Pierrot ja Toivo teevad koos Buratinoga bändi ning käivad rikaste linnaosas Mamma Carlo saiu müümas, külvates segadust, mõnitades politseid ja otsides inspiratsiooni oma bändi lugude tarvis.
Muretult ringi trallitades ei pane noored huligaanid tähelegi, et keset linna on kerkinud hiiglaslik pilvelõhkuja, kus pesitsev kuri miljardär Carabas Barabas on üles seadnud lõksu, et leida üles poiss-pomm – poiss, kes on pooleldi puu, pooleldi inimene ning kelle sees valmivad miljonid võluseemned.
Kui Carabas Barabasi maailmavallutusplaanid ristuvad Buratino ja tema sõprade viguritega, tekib kaos, mille sarnast linn varem näinud pole. Ohus on terve maailm ja võita on Carabas Barabasi kaunitarist tütre Malvina süda. Buratino võtab väljakutse vastu! |
 |
Lühimängufilm
TEINE
Suhtekolmurk (vanglaülem,
naisvalvur ja meesvang), mis sedapuhku ei vii osalejaid altari ette
ega romantilis/traagilise enesetapuni, vaid hoopis vabanemiseni oma
isiklikust vanglast. Millised on need müürid, millest kolm
peategelast läbi peavad murdma? Kuidas aru saada, mis meid tegelikult
piirab ning takistab vabanenult eluga edasi minemast - õnnelik
olemast? Tantsufilmi "Teine /Another” võtted toimusid
Tartu vanglas ja on osaliselt inspireeritud tõsielulistest sündmustest.
|
 |
Dokumentaalfilm
SURM ON ÖÖMAJA PÕLLUL
Filmi “Masingu maastikud”
III osafilm “Surm on öömaja põllul” keskendub
Uku Masingu nõukogude-aegse eluperioodile. Nõukogude võim
kuulutas usuga seotud inimesed lindpriiks. Isegi abikaasa Ehal oli raskusi
töökoha leidmisega. Koduseinte vahel jätkas Uku ülikooli
õppejõule omast ja sissejuurdunud elukorraldust. Tänu
abikaasa Eha enesesalgamisele ja kangelaslikkusele. Valmisid tööd,
mida hiljem käsitsi paljundati. KGB jälgis kirjavahetust vaba
maailmaga. Pikkamisi kujunes üldarusaam ennast siseemigratsiooni
määranud õpetlasest. Kas kõik oligi nii lihtne?
Kolmas film sõlmib KGB, Naise teema ja tööde käsikirjalise
leviku ligi kolmekümne Masingust puudutatud inimese abiga kokku
ja lõpetab triloogia. |
 |
Dokumentaalfilm
UNIVERSITAS TARTUENSIS 375
1632. aastal asutas Rootsi kuningas
Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane
Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid
ülikoole. Tartu Ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril,
Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal
sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu
ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast,
toetudes kuuele sümboolsele sambale: universitas, professores,
gloria, historia, genius loci ja traditio. Filmis on kasutatud rohkelt
haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud
2007. aasta kevadel. |
 |
Dokumentaalfilm
MEIE MAAILMA NURK. Lossi dekonstruktsioon nr 3
Fragmentaarium Kadrioru lossi
läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest: joonistused ja maalid,
postkaardid, fotod, dokumentaalfilmid, teleuudised, mängufilmid,
näitemängud, muusikavideod. Möödunud aegade pilte
seovad vaated lossist 2008. aasta talvel ja kevadel.
Filmi pealkiri on inspireeritud Mati Undi näidendi „Vaimude
tund Kadrioru lossis“ dialoogist. Selle filmipildi neli nurka
toetuvad neljale Kadrioru pargi ja lossi rajanud tsaar Peeter I aegsele
barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul toimunud
muudatused ja ümberehitused.
|
